Tööturgu käsitleva teabega töötamiseks vajavad karjäärinõustajad eksperditeadmisi seoses LMI leidmise ja selle kvaliteedi hindamisega, samuti seoses selle kaasamisega nõustamistegevusse ja oma osa andmisega elukestvaks nõustamiseks mõeldud LMI-vahendite parandamisse.
Nõustajal peaksid olema järgmised teadmised ja ta peaks täitma järgmisi ülesandeid:
- elukestva nõustamisega seotud LMI idee tundmine;
- erinevate töökeskkondade tundmine: avalik sektor, erasektor, ettevõtlus; "
- LMI otsimine ja leidmine;
- LMI-allikate kinnitamine: millised on usaldusväärsed ja kvaliteetsed allikad;
- ühtse juhtpunkti loomine, teie igapäevatööd toetavate olulisemate LMI-allikate portfelli koostamine;
- erinevatele kliendirühmadele sobiva tööturgu käsitleva teabe valimine;
- LMI mõistmine ja tõlgendamine;
- isikute suunamine kvaliteetsete allikate ja töövahendite juurde;
- isikute õpetamine LMI iseseisvamaks kasutamiseks;
- klientide nõustamine LMI alusel (LMI valimine ja selle tulemuslik kasutamine klientide heaks);
- IKT oskused: digitaalne kirjaoskus ja uued teabevahetusharjumused, arusaam uute tehnoloogiate kaasatusest kasutajate ellu ning selle arusaama kasutamine, et LMI levitamist vastavalt muuta;
- uute teabevahetusviisidega ja tehnoloogiatega töötamine.
Kuidas neid oskusi omandada? Õppimise hõlbustamiseks ja ajaga kaasas käimiseks on erinevaid võimalusi, näiteks järgmised.
- LMIst saab selgitava põhiülevaate ka selle töövahendi ja selles viidatud koolitusmaterjalide kasutamisega.
- Võite jälgida tööturu töötubasid ja seminare. Neid võivad korraldada sektori liidud, personaliettevõtted, avalikud tööturuasutused jne. Teil on võimalus osaleda täienduskoolitustel väljaspool oma organisatsiooni või oma organisatsioonis.Kutsenõustajate erialased võrgustikud pakuvad lisategevusi.Teiste kutsenõustajatega – olgu väljaspool teie organisatsiooni või teie organisatsiooni sees – on huvitav kogemusi jagada.
- Suur kasu võib olla varasemast töökogemusest töövaldkonna nõustajana või mõnes muus ametis.
- Kontaktide loomine. Kohalike tööandjate ja tööandjate võrgustike kaasamine on veel üks võimalus hoida piirkonna tööturul käsi pulsil ning avardada kutsenõustaja tööturgu käsitleva teabe võrgustikku. Tegelege kohalike tööhõivepartnerlustega, tehke koostööd sektori liitudega, töötage riiklike ja eraõiguslike tööhõiveametitega, osalege täienduskoolitustes, jagage kogemusi teiste nõustajatega, külastage ettevõtteid jne.
- Oskuste arendamist toetab ka enese hindamine. Katsetage ja õppige, mis teie nõustamistegevuses tööturgu käsitleva teabe kaasamisel hästi toimib.Ja mis ei toimi. Miks?See ülevaade võib aidata parandada LMI kasutamist elukestvaks nõustamiseks.
- Kui teie organisatsioonis ei ole LMIga küllaldaselt kogemusi, andke juhatusele teada, kuivõrd oluline on investeerida tööturgu käsitleva teabe kasutamise ja kaasamisega seotud oskustesse ja pädevustesse.
LMI TUGE HÕLMAVAD KUTSENÕUSTAJATELE MÕELDUD ALGATUSED
- Infoabsolvent (Tšehhi), www.infoabsolvent.cz
- Kutsenõustamisamet (Horvaatia)
- Rajaleidja (Eesti) www.rajaleidja.ee
- TET-tori (Soome) peda.net/tet
- Beroepeninbeeld (Holland) www.beroepeninbeeld.nl
- eGuidance (Taani)
ELUKESTVA NÕUSTAMISE ALGATUSED, MILLEGA ON TUGEVALT SEOTUD KOHALIKUD SIDUSRÜHMAD
- Karjääriteabekeskused BIZ (Saksamaa) www.arbeitsagentur.de
- TET-tori (Soome) peda.net/tet
- Beroepenhuis (Belgia-Flandria) www.beroepenhuis.be
Tööturgu käsitlev teave tuleks karjäärinõustajate ametiprofiilides ja töökirjeldustes esitada põhiülesande või -oskusena. Cedefopi välja töötatud ametiprofiil on saadaval siin viidatud dokumendis. Tööturgu käsitlev teave on ka Euroopa elukestva nõustamise suuniste oluline osa.
Nõustaja käsitlus elukestvast nõustamisest peegeldab teoreetilisi käsitlusi. Nende käsitlusviiside kujunemist tasub lähemalt uurida, et saaksite paremini aru oma paiknemisest selles valdkonnas. Lisauurimine võib välja tuua uusi tahke. Huvi korral on teil võimalus jälgida mitmete asjatundjate tööd selles valdkonnas, toetudes erinevatele kirjutistele, konverentsidele, blogidele jne.
Järgnevalt on toodud mõned huvipakkuvad käsitlusviisid akadeemilistelt ekspertidelt.
IKT-põhiste allikate tüpoloogia elukestvaks nõustamiseks
Offer on olemasolevad Euroopa IKT-põhised kutseteavet ja -nõustamist puudutavad ressursid kategoriseerinud Law' ja Wattsi (1977) DOTS-tüüpi mudeli suhtes.
Offer, M., 1997, A Review of the Use of Computer-Assisted Guidance and the Internet in Europe, National Centre for Guidance in Education, Dublin.
OECD, Watts, A.G, 2001. The Role Of Information And Communication Technologies In An Integrated Career Information And Guidance System
IKT-PÕHISTE ALLIKATE TÜPOLOOGIA ELUKESTVAKS NÕUSTAMISEKS
Otsusepõhine õppimine
Otsusepõhise õppimisega seotud ressursid hõlmavad ühitamissüsteeme, mis võimaldavad kasutajatel kõrvutada oma isiklikud profiilid vastavate õppimis- või töövõimalustega. Tulemuseks on profiilile võimalikult täpselt vastavate võimaluste loetelu. Peale selle on siin ka sisuvabad otsuste langetamise ressursid, mille eesmärk on aidata kasutajatel süstemaatiliselt uurida erinevaid võimalusi, tasakaalustades konkreetsete valikute soovitavuse nende saavutamise nähtava tõenäosusega.
Võimaluste teadvustamine
Võimaluste teadvustamisega seotud ressursid hõlmavad õppimis- ja/või töövõimaluste andmebaase koos otsingukriteeriumite menüüga, mis aitab kasutajatel leida nende vajadustele vastavad andmed. Need andmebaasid võivad sisaldada teavet õppe-/koolitusasutuste või -kursuste kohta; ametite, tööandjate või vabade töökohtade kohta; vabatahtliku töö tegemise võimaluste kohta, ja teavet selle kohta, kuidas hakata iseenda tööandjaks. Mõned andmebaasid võivad sisaldada ka tööturgu käsitlevat asjakohast teavet pakkumise ja nõudluse kohta. Peale selle leidub siin ka näiteid töö matkimise võimaluste kohta, mis aitavad kasutajatel uurida konkreetseid ameteid vahetu kogemuse kaudu.
Eneseteadvus
Eneseteadvusega seotud ressursid on mõeldud selleks, et aidata kasutajatel iseend hinnata ning luua profiil, mis vastaks väärilistele õppe- ja töövõimalustele. Nende ressursside hulgas leidub nii lihtsaid enesehindamise küsimustikke kui ka psühhomeetrilisi teste ning lisaks avatuma vormiga n-ö ajurünnaku käsitlusi.
Üleminekuõpe
Üleminekuõppele pühendatud ressursid aitavad kasutajaid tehtud otsuste rakendamisel. Ressursid võivad hõlmata tuge tegevuskavade väljatöötamisel, curriculum vitae koostamisel, kandideerimistaotluste täitmisel ja valikuvestlusteks valmistumisel; ühtlasi võib see hõlmata õppimisvõimalustele rahalise toe tagamist või iseenda tööandjaks hakkamist.
Keskne juhtpunkt
Ühe Manipal City & Guildsi hiljutise uuringu kohaselt, kus arutletakse Indias stabiilsema ja kasutatavama LMI-süsteemi loomise üle, tuleks kogu mitmest allikast pärinev teave / kõik mitmest allikast pärinevad andmevood tuua kokku jagatud infosüsteemi.Ligipääs taolisele jagatud infosüsteemile peaks olema võimalik ühe kergesti ligipääsetava ja mugava liidese kaudu (nt veebiportaal).
Näide selle kohta, kuidas suur hulk andmeallikaid on koondatud jagatud infosüsteemi
Manipal city & guilds (2013). Towards a More Effective Labour Market Information System in India. ILO DWT for South Asia & Country Office for India.
Ühisarengu (ühise karjääriedendamise) suunas
Kettuneni et al. (2015) uuringu kohaselt saab sotsiaalmeediat elukestvas nõustamises kasutada erinevatel eesmärkidel ja see täidab mitut funktsiooni, mis mõjutavad pakutavat teenust. See uuring tõstab esile neli funktsiooni, mida sotsiaalmeedia kutsenõustamise juures täidab. Sotsiaalmeediat võib kutsenõustamise puhul kasutada esmajärjekorras kindlasti niisama teabe edastamiseks. Sellest järgmisel astmel nähakse sotsiaalmeediat vahetu suhtlemise vahendina.Kolmanda võimalusena võib sotsiaalmeediasse suhtuda kui interaktiivsesse töökohta. Lõpetuseks nähakse sotsiaalmeedias ka ühise karjääriedendamise võimalust, kus erinevad kogukonna liikmed saavad jagada oma kogemusi ja tegeleda ühiselt karjääriküsimuste sisulise lahendamisega.
Kettunen, J. Sampson, J., Vuorinen, R. (2015). Career practitioners’ conceptions of competency for social media in career services. University of Jyväskylä
Digitaalne lõhe
Digitaalne lõhe on järjekordne oluline märksõna, mis kerkib sageli esile IKT-alases kirjanduses üldisemalt seoses elukestva nõustamisega ning kitsamalt seoses sotsiaalmeedia ja nõustamisega (vt Bimrose et al. (2010), Sampson et al. (2015)). Esimese järgu digitaalne lõhe osutab tõsiasjale, et erinevate elanikerühmade ligipääs arvutitele ja internetile on erinev.Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pidev areng on kaasa toonud uued lahknevused, mis väljenduvad selles, kuidas IKT-vahendeid kasutatakse.Paljud autorid nimetavad seda „teise järgu digitaalseks lõheks“.See käsitlus põhineb ideel ebavõrdsuse järkjärgulisest teisenemisest, kus ligipääsu asemel kerkib esile kasutamisviisi küsimus.
Bimrose, J., Barnes, S. (2010). Labour Market Information (LMI), Information Communications and Technologies (ICT) and Information, Advice and Guidance (IAG): The way forward? Wath-upon-Dearne: UK Commission for Employment and Skills.
Bimrose, J., Barnes, S.-A., & Atwell, G. (2010). An investigation into the skills needed by Connexions personal advisers to develop internet-based guidance. Reading: CfBT Education Trust.
Kettunen, J. Sampson, J., Vuorinen, R. (2015). Career practitioners’ conceptions of competency for social media in career services. University of Jyväskylä
Sotsiaalmeedia osa sihtrühmadega tehtavas töös
Tööturul sihtrühmadega tehtav töö võib seisneda kõikvõimalikes tegevustes, millega tuvastatakse ja toetatakse mittetraditsioonilisi kliente, nagu tööd mitteotsivad töötud, töötuna arvele võtmata noored, sisserändajad, puuetega isikud jne. Sihtrühmadega tegelemiseks on palju võimalusi. Hall et al. (2015) määratles seitse meetodit sihtrühmadega töötamiseks sõltuvalt sekkumise intensiivsusest.
Sotsiaalvõrgustikud võivad pakkuda kättesaadava ja jõulise töövahendi konkreetsete teenuste, nagu kutsenõustamise reklaamimiseks ja esiletõstmiseks. Sihtrühmadega tegelevad töötajad nimetavad sotsiaalmeediat sageli üheks kõige tähtsamaks teabevahetuskanaliks töötuna arvele võtmata noortega, sest see liigitub üldjuhul nende elu „järjepidevate“ elementide hulka (Hall et al., 2015). Peale selle saab sotsiaalmeediat kasutada ürituste korraldamiseks ning sellel on lisaks teisigi tegevuslikke eeliseid.Sotsiaalmeediat on võimalik konkreetse sihtrühma jaoks sisu ja keelt silmas pidades kiiresti uuendada ning kohandada.Tänu sotsiaalmeedia meetodi kulutõhususele, jõuab sõnum suure hulga inimesteni. Hoolimata nimetatud eelistest peavad nõustajad arvestama, et kõikidel isikutel ei ole nende teenuste kasutamiseks vajalikke arvutioskusi.
Hall, AM., Metcalfe, H., Irving, P. (2015) PES practices for the outreach and activation of NEETs. European Commission, DG Employment, Social Affairs and Inclusion, Brussels.