Tulevased suundumused kutseharidussüsteemides ja -asutustes

Euroopas pakutav kutsealase suunitlusega haridus, mis on riigiti erinev, muutub põhjalikult mitmel viisil. Mitmekesistuvad selle programmid ja kvalifikatsioonid, näiteks reageeritakse kasvava teenindussektori vajadustele, kuid lisaks laieneb see ka kõrgematele tasemetele. Mõnes riigis tähendab selline mitmekesistamise ja laienemise kombinatsioon, et elukestvast õppest saab tegelikkus, sest kutseharidust kohandatakse igas vanuses õppijate vajadustele nende karjääri ja elu eri etappides. Paljudes riikides pakub Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) eri tasemetel kutsealase suunitlusega haridust üha suurem hulk asutusi (nt kutsekoolid, kolmanda taseme haridusasutused, ettevõtjad, täiskasvanuhariduse asutused ja erasektori pakkujad, rahvusvahelised organid).

Cedefopi uuring „Kutsehariduse ja -õppe muutuv laad ja roll Euroopas“ annab tervikliku ülevaate kutsehariduse suundumustest Euroopas. Selle analüüsi põhjal esitatakse meie aruandes „Kutseharidus Euroopas 1995–2035“ mitu võimalikku stsenaariumi, kuidas kutseharidus võiks järgmistel aastakümnetel areneda. Neis stsenaariumides tuuakse esile poliitikakujundajate ja sidusrühmade ees seisvad valikud. Meie töö, mis käsitleb kutsehariduse tulevikku ja põhineb otseselt sellel projektil, keskendub institutsioonilistele muutustele koos kutsehariduse sisus toimuvate muutuste süstemaatilise analüüsiga. Töö hõlmab 27 ELi liikmesriiki, Islandit, Norrat ja Ühendkuningriiki ning aitab paremini mõista Euroopa kutsehariduse lähiaastate probleeme ja võimalusi. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kuidas kutsehariduse sisu ja profiil muutuvad. Paljudes riikides on näha profiilide laienemist, samas kui kvalifikatsioonide (ja seega erialade) üldarv väheneb, mis näitab, et tulevased kutsehariduse valdkonna oskused võivad kiiresti muutuvate tööturunõuete tõttu erineda praegustest. Tulevase kutsehariduse asjakohasus ja kvaliteet olenevad selle suutlikkusest vastata neile muutuvatele nõuetele.